Amazonía
URI permanente para esta comunidad
La región amazónica de Ecuador, conocida como la Amazonía, es hogar de diversas nacionalidades indígenas que han mantenido sus culturas y tradiciones ancestrales a lo largo de los siglos. Estas nacionalidades son guardianas de una vasta riqueza cultural y ecológica. A través de sus tradiciones, lenguas y modos de vida ancestrales, continúan enriqueciendo la diversidad cultural de Ecuador y jugando un papel crucial en la conservación de la Amazonía. A continuación, se describen algunas de las principales nacionalidades indígenas radicadas en la Amazonía ecuatoriana
Información
La investigación realizada es netamente de CAMPO.
Examinar
Examinando Amazonía por Título
Resultados por página
Opciones de ordenación
- PublicaciónConocimientos de la nacionalidad Andwa(Ediciones Continental, 2024-11-07) Armando NangoKityar waki shiwana sawakatikyató andwa iyakena atsanojya sawakatikya: sawakatikyató wake nakwa anadwa iyakena, perakajanó katsakaty Andwa pukwano iyake noshkya moaka unjinyó peja andwa pukwanoji. Andwa machaja, maaji machaj icha, najaujantya tate senota naja dijyaji katsárate papaktakó inyujua taoretya najakushatsao nujuanó ichajiyá yatsata nakwaja chidijya pankunyó tajapo iyakejiya najanujuajia. Iyakena Andwa sawakatikytó machaja kidi kumashítarena machajakono najaidi kiatate anokwajyare nidikyajiya katsakati andwa pukwanota namanka nakwashitya nujuanota namijiri jayanakonoji atajano tsaneri kiyakeji.
- PublicaciónConocimientos de la nacionalidad A´i Kofán(Ediciones Continental, 2024-11-07) Medardo OrtizVa tha’thapa tuya’kaen iñajampañamba tevaen’chu seman’bata tsût ayupi’sû a’indekhû atesû’pama tevaen’chu tsa nacionalidad A’i Kofán andeni jin’chuma, ñua’mejan tsa comunidad Autónoma Ancestral A’i Kofán Dureno tuya’kaen Uperitunima. Tayupi’sû a’indekhû atesû’pama tevaeñe’da gi atesû’chu kuendzandekhûma iñajampañamba tevaen, kaentsû jukhaningae ingi dûshûndekhû tuya’kaen dûsûngandekhû atesûpa kanse’faye ingi kuendzandekhû atesû’pama. Pa’khu vama tha’thapa tevaeñeda gi, tsaiyija kamba isû junguesû kini’sima tsû a’indekhûja ti’tshe isûpa kanse’fa’khen. Tse’thie gi iñajampañañe ashaen comunidad’sû kuendzandekhûma. Tise’pa inise tuya’kaen faesû kunda’chuma vasvne tevaen’chuta tsû jin anexoni, tsa bibliografía jukha’thi. Ma’thingata tsû faesû tevaen’jen’sûma’khe kamba tevaen’chu, tsa’ma me’in’un tsû injan’tshe vasû kuendzandekhû atesû’pama tevaen’chu jin’chuve, tsa’kansi gi kuendzandekhû kundase’chuveyi injan’tshe tevaen.
- PublicaciónConocimientos de la nacionalidad Sapara(Ediciones Continental, 2024-11-07) Nema GrefaNiicha aiti na ikicha ta kawiriaja kayapina nukikuajanu iki na nuka aitikajinia akasujuka kumanujinia mirasuajinia aitimajanuka, na tama kayapi irishipi na “shimanauka” na nuka miichanuka ikimajanu niatajinia nuka miicha kayapina ikimajicha. Kayapina ikimajanuka nishiunu na nuka kiniana na miinuka nakunakua na nukikuajanu na kurimaja kira niatajinia ikinju. Na nuka manushi aminikajinia na nuka miinuchaja numanaka nakunakua ta animajichawara na ikitanu na kuma pukuikajinia, na aramujunu kuriki manushira na naakama ta kupanimajicha iki Na nukitinu nishauti na nuka miichajinia Amazonía ecuatoriana, na kuitiajianuka saka kayapina niatajinia, na nuka utatika nishunuka aitimajicha taukuruka ikimajichawara. Ta nuka kuinjia na ikinu nakunukua kaana rapakajinia, ta nuka irishipikanu ata na juka miinuchaja na kuma kupanimajicha iki. Ta nuak miniujinia manuka pukuikajinia kayapina kaushichaja. Kanati nakuna na iki nuka miinu na atsatsanuka na taka aramaja niatajinia, niicha na nukiniu kunumashira rapaka nanuka nukiti yarikajanu
- PublicaciónConocimientos de la nacionalidad Siekopaai(Ediciones Continental, 2024-07-06) Humberto PiaguajeSiekopaai kato, noni iye airo pa’ijë kara daikowa’ia’ë jaje pa’iowa’ipi pa’iyë Aguarico, Pë’këya, Shushufindi tsiaya të’tëpare, kwi’ne pa’ikowa’ia’ë Perú të’wije. Jaje pa’ikowa’ipi yure pëa sikowa’pi pa’iyë iye daripëare: San Pablo de Katëtsiaya, Siekoya Remolino, Sewaya. Eno Sekoya, Wa’iya, Bellavista y Pookoya. Siekopaai, io wa’i iye yeja, airo pa’iye ai asajë pa’ikowa’ia’ë, jaje pa’io wa’ipi Ecuador airo pa’iye, ai asajë kwi’ne ñajë pa’iyë, ka’ñe pa’iowa’ia’ë yeke, iye isi jamu makapa yeja pa’iyeje ai ëmëje’e maka asajë pa’iyë.Iye makaja’a toyajë ye’yese’e payë 1000 se ñamaka, japi pa’iji 25% airo aye ye’yese’e, kwi’ne 20% airo aye paai noni ñajë nejë saiye, iye kato ñajë toyase’ea’ë Jorgensen&Leonel-Yanez (1999) kwi’ne y de la Torre et al. (2008a). Iye yeye’yese’e kato, ja 1005 sokë airo ayere, aiyo wa’i këajëna toyase’re toyase’ea’ë. Siekopaai yeja, iowa’i pa’iwe’ña kato airo ai ukota’a yakë we’ña’ë (Cañadas Cruz 1983), kwi’ne a’ri ai kutipi, sewa yejana koni kwi’ne daya yeja pa’iwe’ña’ë, yekë we’ñapi oko ko’je timë we’ñarepake pa’iji. Jaje pa’i we’ña kato, jai ne’e daya kërore kayë (Palacios et al.1999).
- PublicaciónConocimientos de la nacionalidad Waorani(Ediciones Continental, 2024-11-19) Fernando Quemo Nihua YetiManibeye, mani menkayonte yewemoin tedepa nani imai impaante waorani nani kegaikoo beye, tomas ome kegodi impa wodani omen kedi, maniñomo kewenani anani eñente yewemoni: Toñampade, Nemompade, Kiwaro, Nenquipade y Quehueiri-ono, Provincia Pastaza anobay Napo. Ebano kegadani ante tedetabopa bakodani tono tome kenkane kewenani tono manomain kete ate wiñenani anobay edenenani kowe dodani nani kegai epenete kewengi ante ponente beye. Mani yewemoin impa ebano kete eñente anobain kowe wii ponenamain neete kewingi naniwadepo kegai ante, manibeye nangi wademoni anobay eñente kewingi beye waodanai kewenganka. Inkete nangi kegokimoni godominke waorani inanite nangi toke, kete tomenani nani kegainkoo wii ponenamain inkedanimpa ante. Manibeye edenenani edanido, ñowo itede kowodiidi keko eñente wii ponenanipa memeidi nani kegainkoo. Nani pekenani ponente kegainkoo.Manii yewemoinkoo ante amonipa edenenani inanite akimini kete eñengimini anobay diikiminte yewemonte eñengimini memeidi nani kegaikoo toma mono kewemeka tededo anobay kete eñengimoni giiya aye gogenkoo.